HomeOld_PostsSihlola impande zobugwelegwele

Sihlola impande zobugwelegwele

Published on

Ilotshwe nguGolden Guvamatanga yatolikelwa nguPatience Rusare

KUMINYAKA edluleyo ubugwelegwele sobuyingxenye yempilo yabantu bakuleli.
Kodwa kubalulekile ukuthi ilizwe libekwazi ukuthi ubugwelegwele baqamuka njani kwelakithi.
Ubugwelegwele babuya labelungu.
Babebusebenzisa kakhulu ngesikhathi besanda kufika befuna abensundu babamukele.
Inhlanganiso yeTransparency International ithi ubugwelegwele buyikusebenzisa isikhundla sakho ukuze uthole insuzo.
Ithi lokhu kulimaza bonke abakhangelele kulowo mkhokheli.
Endulo kwakusithi lapho abeveli labakuleli bethengiselana, izinduna labomduna babesebenza ndawonye labeveli,
Abaveli vavesebenzisa izinduna ukuthi zithathe imali ebantwini, bezinothisa.
Lokhu kwenzakala njalo ngesikhathi sokuthengiswa kwezigqili.
Abalezikhundla abasundu babesebenza ndawonye lalabo ababethatha abantu ngodliki, ngoba befuna imali.
Kuphepha elibizwa ngokuthi Interrogating our past:Colonialism and Corruption in Sub-Sahanran Africa eladhindwa ngo 1989 yi African Journal for Poliical Science Vol 3 No 2, uMunyae Mulinge lo Gwen N Lesedi bathi ngesikhathi abantu bekhuluma ngobugwelegwele eAfrica behluleka ukusebenzisa imbali etshingisa impande zobugwelele.
“Ngesikhathi abantu belwisana legcikwane lobugwelegwele eseliqede izwekazi leAfrica behluleka ukukhangela imbangela begxile kumbali,” kutsho leli phepha.
“Abakhangeli ukuthi ukuthunjwa esakwenzwa ngabelungu yikho okwaletha ubugwelegwele.”
Imbali iyatshengisa ukuthi singakathunjwi sasingabantu abathembekileyo.
Ukuze ubugwelegwele buphumelele kudingakala imali lomnotho oqinileyo.
Endulo, indlela esasiphila ngayo yayisenza kubenzima ukwenza ubugwelegwele.
Kodwa inhlalo eyadalwa ngabelungu ngesikhathi besithumba yayikhuthaza ubugwelegwele.
EZimbabwe, abelungu babesebenzisa inhlawulo njengedlela yokugqilaza abensundu.
Wawuthi nxa ungela nhlawulo usebenzele umlungu.
Kwakuyindlela yokuthatha ngayo linhlawulo eyayisenza ubugwelegwele bubekhona.
Uhulumende wabelungu wayesithi induna zithathe linhlawulo ebantwini.
Babesithi eyinye ingxenye yenhlawulo ngeyenduna ngakhokhe ingathatha inhlawulo enengi ebantwini, yayithola ingxenye ethe xaxa.
Lokhu kwenza izinduna zaqala ukuthatha inhlawulo enengi.
Babesebeniza indlela efanayo lapho beqatsha abensundu.
Babesekela omunye umhlobo phezu komunye.
Kumhlobo abawusekelayo, babebanikeza izikhundla.
Wawusithi nxa ufuna umsebenzi kodwa ukumhlobo othukiweyo, wawumele uhlawule lowo osesikhundleni ukuze akungenise umsebenzi.
Ngakhoke kuqakathekile ukuthi sibekwazi ukuthi endulo ubugwelegwele babungekho empilweni zethu.
Ubugwelegwele banqunula abensundu basala bengela ubuntu.
Badala ukuthi abantu baqathanisane ngemihlolo.
Ukuzikhukhumeza kwabensundu abaziphilisa njengabelungu esikubona lamhlanje konke lokhu kweza labelungu .
Siyakwazi ukuthi kusukela kudala bakhona abasebenzisa izikhundla zabo ukuze bazinothise.
Ubugwelegwele sobuthanyele ubuntu bethu.
Lamhlanje umuntu useyenza ubugwelegwele engela mzwangedwa.
Sobuyingxenye yempilo zethu okokuthi umuntu ubenza ecelesile.
Abenengi bakhumbula indaba yeWillowgate eyenzeka kubo 1990, enza abaphathintambo bakahulumende abathize batshiya imisebenzi kuthi abanye bazibulala.
Ngesikhathi lesi ubugwelegwele babusesabisa yikho abanengi baba lomzwangedwa batshiya umsebenzi abanye bazibulala.
Kodwa selokhu ilizwe leZimbabwe labotshwelwa inotho ngamazwe asentshonalanga, ubugwelegwele sobuyandile.
Kuviki edluleyo umongameli welizwe wakhuza abaphathintambo bakaHulumende ukuthi bengenzi ubugwelegwele.
Wathi labo abazabanjwa besenza ubugwelegwele bazakujeziswa.
Umongameli obevakatshele ilizwe leChina, wakhuluma lokho ngesikhathi ephendula imibuzo evela kuGuangdong TV eye Guangdong.
“Ubugwelegwele, ubugwelegwele yingxenye yempilo yethu yokuthi sikhethe okuhle lokubi,” kutsho umongameli.
“Kumele senzeni? Senze okuhle.”
Umongameli wathi ubugwelegwele lumele luphele ngakhokhe kungumsebenzi womuntu wonke wokuqeda ubugwelegwele.
Wathi singatshiyeli umsebenzi wobugwelegwele kuhulumende kumbe kulabo abasemthethweni kuphela.
“Okukuqala simele sifundise okuhle lokubi, yikho sisithi esikolo, esontweni lezinye inhlanganiso kumele zitshengise indlela abantu bekhula,” kutsho umongameli.
Uthi kungenza ukuthi yiloba befundisiwe batshengiswa indlela, abantu bangalingeka benze ubugwelegwele.
Wathi lokhu kungenza umthetho uzangenela ujezise wonke owenza ubugwelegwele.
“Ungabamba ontshontshayo kumbe oyenza ubugwelegwele enhlangisweni, kajeziswe ngokuhanjiswa ejele.,” kutsho umongameli uMugabe.
“Kuthi abakhokheli kababeyisibonelo esihle, abaphathintambo bakahulumende labanye abelezikhundla eziphezulu, kumele babe yisibonelo semisebenzi emihle lokuziphatha kuhle.”
Ngesikhathi silwisana legcikwane lobugwelegwele kumele sigxile kunkulumo kamongameli.
Ithethwe kuThe Patriot yamhlaka Mpandula 5-11 2014.

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here

Latest articles

Kariba Municipality commits to President’s service delivery blueprint

By Kundai Marunya IT is rare to find opposition-controlled urban councils throwing their weight on...

The resurgence of Theileriosis in 2024 

THE issues of global changes, climate change and tick-borne diseases cannot be ignored, given...

Britain haunted by its hostile policy on Zimbabwe

TWO critical lessons drawn from the recent debate on Zimbabwe in the British House...

The contentious issue of race

 By Nthungo YaAfrika AS much as Africans would want to have closure to many of...

More like this

Kariba Municipality commits to President’s service delivery blueprint

By Kundai Marunya IT is rare to find opposition-controlled urban councils throwing their weight on...

The resurgence of Theileriosis in 2024 

THE issues of global changes, climate change and tick-borne diseases cannot be ignored, given...

Britain haunted by its hostile policy on Zimbabwe

TWO critical lessons drawn from the recent debate on Zimbabwe in the British House...

Discover more from Celebrating Being Zimbabwean

Subscribe now to keep reading and get access to the full archive.

Continue reading