HomeOld_PostsImibala etshiyeneyo esiyithola kuphawu lwethu, imeleni?

Imibala etshiyeneyo esiyithola kuphawu lwethu, imeleni?

Published on

Ilotshwe nguTatenda Gapa yatolikelwa nguPatience Rusare

IPIONEER Column yathi ifika ngo Mpandula 1890, uLieutenant Edward Tydale Biscoe waphakamisa ifulegi yeBritain entabeni eyayikhangelane ledolobho le Salisbury (esibizwa ngokuthi Harare).
Lokhu kwakuyindlela yokubika ukuthi ilizwe laselingelabo.
Ifulegi le ebizwa ngokuthi Union Jack yayikhomba ukuthi umhlabathi owawuntshontshelwe abensundu wawusungowe Britain, njalo amazwe wonke ayesemele ananze iZimbabwe njengandawo yamaBritish.
Abelungu babesazi ukuqakatheka kwenyoni yelitshe eyayiseGreat Zimbabwe lezinye iziphawu zelizwe okwenza bazithatha bazisa eBritain.
Iziphawu zelizwe zantshontshwa ngesikhathi amazwe asentshonalanga ethumba izwekazi leAfrica njengendlela yokucindezela ukugqilazwa kwabantu bakuleli lembali yabo.
Lezinyoni zazikhomba ubukhosi bukaMunhumutapa.
Inyoni le siyayibona lamhlanje kufulegi yeZimbabwe, okutshengisa ukuthi iqakathekile kumbali yelizwe.
Ifulegi ayiso yokucecisa nje, konke esikubona kuphawu lolu kulalokhu okukhombayo.
Kuqakathekile ukuthi sibelolwazi lwembala etholakala kuphawu njalo lokuthi ikhombani ngoba lokhu kuzasenza sizwisise lapho esivela khona lalapho esiya khona.
Ifulegi imumethe ubuntu besizwe lamasiko aso.
Kwabanye ifulegi ibanika amadlabuzane lokuziqenya ngoba becabanga labo abaphila endulo, lokhu abahlangana lakho lalabo abafela ilizwe.
Ifulegi yeZimbabwe ikhuluma indaba yamaZimbabwe ngokwedlulisa kwemibala leziphawu.
UPrince Charles (izubulo lenkosikazi yeBritain) wabuya mathupha wazothatha ifulegi yeBritan ngesikhathi sithola uzibuse sesiphakamisa ifulegi yeZimbabwe.
Lokhu kukhomba ukuqakatheka kophawu lwefulegi.
Ifulegi yeZimbabwe ilemizila eyisikhombisa elemibala oluhlaza, olithanga, obomvu, omnyama, omhlophe, inkanyezi ebomvu lenyoni yelizwe elithanga.
Ifulegi le yaphakamiswa mhlaka Mabasa 18 1980 ngelanga ilizwe leZimbabwe lithola uzibuse.
Umbala oluhlaza umele izihlahla lezilimo ezitholakala eZimbabwe.
Kuyisikhumbuzo sokuqakatheka komhlabathi osusezandleni zabensundu ngokwedlulisa kohlelo lokwabelana kutsha komhlabathi.
Inhlabathi eyayitshontshwe ngabelungu isisezandleni zabomniniyo, abensundu.
Umbala olithanga ukhombisa inotho yelizwe kwezembiwa emigodini, amatshe aligugu abalisa igolide, idayimana, inikeli, ichrome, asbestos, siliva lokunye.
Kungenxa yamatshe la aligugu uIan Smith wabizela uzibuse ngo 1965.
Kungenxa yamatshe la kwachitheka igazi.
Umbala obomvu uyisikhumbuzo segazi elachitheka kumpi yenkululeko yakuqala leyesibili.
Kuthi umbala omnyama ophakathi ukhombisa abensundu, abayibo inengi labanengi.
Ngesikhathi sithunjwe ngabelungu abensundu babengelamandla njalo bengela malungelo.
Umbala lo omnyama uyisikhumbuzo sokuphakama kwabensundu bethatha isihlalo sabo sokubusa.
Kuthi umbala omhlophe ukhombisa ukuthula, lokukhululeka esikuthakazelelayo lamhlanje.
Inyoni luphawu lwesizwe njalo lutholakala emalini.
Ithethe umfanekiso wenyoni ezitholakala eGreat Zimbabwe, njalo ziyingxenye yembali yeZimbabwe.
Inkanyezi ebomvu engemva kwenyoni yona ikhombisa izimiso zelizwe, ikusasa yeZimbabwe lempumela yelizwe eyavela ngokudlisa kwegazi elachitheka ngesikhathi sempi yenkululeko.
Ukuhlonipha ifulegi kuyinto evamileyo kumazwe amanengi njalo akumelanga kuthathwe kalula eZimbabwe.
Kulendlela zokuphatha kumbe zokucecisa ifulegi.
Ifulegi akumelanga ithinte phansi.
Nxa ingasakhangeleki, kumbe isidabukile kumele ilahlwe ngendlela ehloniphekayo.
Ngo Nkwenkwezi ka 1980 mhlaka 7, umuyi owayengumongameli weMozambique uSamora Machel wakhuluma amazwi aphathelane lefulegi yeZimbabwe, eyiphethe wathi
“Uphawu lolu lubalisa umuntu wonke,” kutsho uMachel.
“Akula abensundu eZimbabwe, akula abamhlophe, akula amandiya, akula amakhaladi, lamhlanje kulamaZimbabwe.”
Ngakhoke asihlonipheni uphawu lwethu siziqenye ngalo ngoba lukhombisa ubuntu bethu njengamaZimbabwe.
Indaba le ithethwe kuThe Patriot yamhlaka Nhlangula 19-25 2015.

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here

Latest articles

‘I cheated death at Tembwe’ 

The story of Francesca Chigutro, alias Cde Tauya muZimbabwe  IN March 1975, I made the...

Why Zimbabwe will continue to conquer 

THEY came in droves from across the country, danced to Alick Macheso’s sungura beat,...

ZiG poses threat to US dollar dominance 

By Kundai Marunya  ZIMBABWE’S new gold-backed structured currency by a country that sits on one...

Harnessing agriculture for economic development 

By Shephard Majengeta  AS Zimbabwe grapples with the challenges posed by the El Niño-induced droughts,...

More like this

‘I cheated death at Tembwe’ 

The story of Francesca Chigutro, alias Cde Tauya muZimbabwe  IN March 1975, I made the...

Why Zimbabwe will continue to conquer 

THEY came in droves from across the country, danced to Alick Macheso’s sungura beat,...

ZiG poses threat to US dollar dominance 

By Kundai Marunya  ZIMBABWE’S new gold-backed structured currency by a country that sits on one...

Discover more from Celebrating Being Zimbabwean

Subscribe now to keep reading and get access to the full archive.

Continue reading