Ilotshwe nguNetho Francisco yatolikelwa nguPatience Rusare
NGO Ntulikazi lonyaka kumbuthano we International AIDS Conference owenzelwa eMelbourne eAustralia, ilizwe leZimbabwe lazimisela kusivumelwano somhlaba sokuqeda umkhuhlane we AIDS kusiya kumnyaka ka2030.
Kodwa kulabanye asebeqale ukuthandabuza, abathi lokhu akusoze kwenzeke.
Kusobala ukuthi abazwisisi ukuthi nxa sisithi ukuqeda umkhuhlane weAIDS sisiya kumnyaka ka2030 sitshoni.
Ekhuluma lephephandaba le The Patriot, okhokhela inhlanganiso yeNational Aids Council uDr Tapiwa Magure uthi abantu abazwisisi nxa kukhulunywa indaba yokuqeda umkhuhlane weAIDS kusiya kumnyaka ka 2030.
Uthi isimiso sokuqeda umkhuhlane we AIDS kusiya ku2030, siveza ukuthi amazwe asezimisele ukunqoba ekwehliseni umkhuhlane weAIDS.
“Nxa sisithi ukuqeda umkhuhlane weAIDS kusiya ku2030 sithi amatshumi ayisificamunwemunye kukhulu labantu libeselihloliwe, kuthi amatshumi ayisificamunwemunye kukhulu labantu abalomkhuhlane weAIDS benatha umuthi kuthi amatshumi ayisificamunwemunye kukhulu lalabo abanatha umuthi igcikwane elisemzimbeni libe libeselehlile njalo.
“Sithi simele sehlise ngamatshumi ayisificamunwemunye kukhulu inani labantu abafa ngomkhuhlane lo lababanjwa ligcikwane leHIV.”
UDr Magure uthi bengaphumelela kulokhu, amatshumi ayisikhombisa kukhulu labantu abale AIDS bazaba legcikwane elehlileyo emzimbeni.
Uthi lokhu kuzenza abantu bangafi ngenxa yomkhuhlane lo kuthi inengi lingawubambi.
“Nxa amatshumi ayisificamunwemunye kukhulu labantu abalegcikwane leHIV bengafi lokhu kutsho ukuthi umkhuhlane weAIDS uyabe ungaseyinkinga njengaloku obe uyikho khona kuminyaka edluleyo,” kutsho uMagure.
Inhlanganiso ye UNAIDS ithi ukuze sinqobe izimiso lezi, kumele kwengezwe inani labantu abathola umuthi wokwehlisa igcikwane leHIV.
Kucatshangelwa ukuthi mhlaba wonke jikelele abantu abathola umuthi bangamatshumi amathathu lesikhombisa kukhulu.
Inhlanganiso yeNAC ithi ilizwe leZimbabwe lilakho ukunqoba kuzimiso lezi, ngoba okwamanje seliphumelele ekwengezeleni inani labantu abathola umuthi wama ARVs wokwehlisa igcikwane leHIV.
“Kundaba zokunika imithi yokwehlisa igcikwane leHIV, kubantu abamiliyoni lengxenye abalegcikwane leHIV, abayi 700 000 bathola umuthi wokwehlisa igcikwane.
“Inani labantu ababanjwa ligcikwane lalo liyehle ngengxenye sikhangele inani ebelikhona iminyaka emihlanu edluleyo.”
Omunye osebenzela inhlanganiso yeNAC u Anthony Mpofu uthi abantu abalegcikwane leHIV kumele banathe ama ARVs ngesikhathi esihleliweyo ukuze bengabi lenkinga ezandise ukuba khona nxa umuntu engekela ukunatha lumithi.
Uthi kulokukathazeka ngoba amatshumi amabili kukhulu labantu abanatha ama ARVs, abalandeli imilayo ehleliweyo yokunatha lumuthi.
“Yiloba ilizwe lizama ngazo zonke indlela ukwehlisa igcikwane leHIV, kulabantu abangalandeli imilayo yokunatha ama ARVs, isimo esingenza inani labantu abafa ngeAIDS liqanse,” kutsho uMpofu.
“Ukwekela ukunatha ama ARVs kuyingozi ngoba kungenza ama ARVs ehluleke ukulwisana legcikwane ngesikhathi usuwanatha umuntu acine esegula okokufa.”
IZimbabwe ngelinye lamazwe eAfrica eliqhubeka liphumelela ekwehliseni igcikwane leHIV lomkhuhlane weAIDS.
Inani labesifazane abazithweleyo abalegcikwane leHIV elithola umuthi lengezelele kusuka kumatshumi amabili lambili kukhulu ngo2011 lisiya kumatshumi ayisificamunwemunye lentathu ngomnyaka ophelileyo.
Kuthi inani labantu abadala ababanjwa ligcikwane selehlile lisuka ku5,5 pesenti ngo1992 lisiya ku0,98 pesenti ngomyaka ophelileyo ngoba kube lokuguquka engqondweni zabantu mayelana lalumnkhuhlane njalo abantu abanengi sebenatha ama ARVs.
Kuthi inani labantwana abaphansi kweminyaka elitshumi lanhlanu lalo lehlile ngoba sebenelisa ukwehlisa njalo ukuthelelwa komntwana ngesikhathi ezalwa kumbe ngesikhathi umama emunyisa umntwana.
Ithethwe kuThe Patriot yamhlaka Mpalakazi 19-23 2014.