HomeOld_PostsUkudalwa kwabalwi be impi yenkululeko

Ukudalwa kwabalwi be impi yenkululeko

Published on

Icutshungulwe nguEvans Mushavewato yatolikelwa nguPatience Rusare

Ugwalo: The Rebel in Me- A ZANLA Guerilla Commander in the Rhodesian Bush War, 1975-1980
Lilotshwe ngu Agrippah Mutambara (2014)
ISBN 978-1-9201143-96-1
Ladindwa yi 30 South Publishers (Pty) Ltd le Helion and Company Ltd

“UKUFA kwakuhleli kuphakathi kwethu. Sasitshona sihlenga izinyembezi kodwa lokhu kwakusenza sibambene phezu kwakho konke sasijabula. Sasingajabuleli ukuthi inyama yomunye wethu itshabalele, sasijabulela umoya lokuzinikela komunye wethu.”

ABALWI bempi yenkululeko kusukela kumkhulu wabo uRobert Mugabe kusiya kulabo abakhohlakalwayo abasemaphendleni, ngabantu abanzima ukuzwisisa.
Abantu behluleka ukuzwisisa umhlobo wabantu labo, ukuthi kuyini okwakusenza bazimisele ngendlela ababesenza ngayo, kungani babezimisela ukufela ilizwe labo?
Okuphazamisa abanengi yikuthi bengatshelwa okokwenza, ngokuphazima kweso bayasukuma ngamandla amakhulu bengela kuthandabuza bamele ilizwe labo.
Bayisimanga kunengi kuthi bangameva kwabanye ngoba basala bemile ngesikhathi umoya uvunguza uhluthula abanye abaqinanga emoyeni.
Nxa kudingeka, bayafela ilizwe eselileminyaka engamatshumi amathathu lane lathola uzibuse.
UAgrippah Mutambara omele ilizwe leZimbabwe ese Mozambique leSwaziland, kugwalo lwakhe uhlela lokhu ahlangana lakho esilwa impi yenkululeko uchasisa ukwenza kwabalwi bempi yenkululeko okungenza umuntu azwisise ukuthi kungani bayilokhu abayikho khona.
Kungani kungaba lendingeko bezimisela ukufa kumbe ukubuyela egangeni.
Ugwalo lolu kucatshangelwa ukuthi yilo olwakuqala elilotshwe ngumuntu owalwa impi yenkululeko ehlela uhambo lwabo njalo lezizatho ezenza baya kulwa.
Uyesaba ukuthi imbali ingekelwa ukulotshwa abatsha bakusasa bazasala bengelalwazi ukuthi ilizwe lavela ngaphi.
Ukukhuluma lokhu ngesikhathi ilizwe libhekane labadinda amabhuku abanjengo Weaver Press ekhokhelwa nguIreen Staunton, abazama ngamandla onke ukuntshintsha imbali yempi yenkululeko.
Ugwalo lukaMutambara aluvuli ingqondo kuphela kodwa uyatshona uliphethe usehluleka ukulufaka phansi ngoba lulempendulo kumbuzo eminengi egcwele ebantwini.
Ubala ugwalo uthola imizwa yokuthi wonke owalwa impi yenkululeko ‘wafa emoyini’, yikho bezimisele ukufela ilizwe ngoba ngesikhathi besiya kulwa egangeni basebefulathele impilo yabo bazimisela ukuthola inkululeko, ukusebenzela kanye lokumela ilizwe labo.
“Sasisebenza sikhangelele ukuthi asisoze sayibona iZimbabwe ekhululekileyo,” kutsho uMutambara owayesaziwa ngokuthi Cde Dragon Patiripakashata.
“Ngasikhathi sinye sasiqiniswa yikuthi abazabuya ngemva kwethu bazakugqiba lokhu esikuqalileyo njalo bazakudla izithelo zegazi lethu.
“Lokhu kwaba yiwo umduli wokukholwa kwethu njengabalwi bempi yenkululeko.”
Ukuya empini kwakungeko lula.
UMutambara uthi ngesikhathi esiya empini eMozambiqu wabotshwa libutho leFRELIMO wabuyiselwa ekhaya.
Wayengomunye wabaphathi eNeshuro African Council, ngakho ukungabonakali kwakhe kwaba yindaba egudwini.
“Ibutho leFRELIMO lalingikhangele ngibuyela ekhaya, ngibhekane lalokhu okwakuphambi kwami.
“Okwamaviki amabili nganginyamalele ngingaziwa ukuthi ngitshonephi.
“Ngangizibuza ukuthi ngingabanjwa ngizakuthi kubomthetho behulumende kaSmith, bengingaphi njalo kungani ngivumbulukile?
Kodwa umlobi uthi kabuyelanga eSalisbury kodwa wadinga umsebenzi waqala ukusebenza kwelinye ipulazi letiye elalisemgceleni welizwe.
Uthi kulapho asungula icebo lesibili lokubuyela empini.
Icebo lesibili laphumelela kodwa wazibona esengumphepheli kweyinye inkamba.
“Ibala lokuthi isiphepheli alingihambelanga kuhle ngoba mina ngangize ukuzokulwela ilizwe lami hatshi ukuba yisiphepheli,” kutsho umlobi.
Kodwa kwakungeyinye yendlela eyayilandelwa ukuze impi yenkululeko iphumelele.
Kunkamba zeziphepheli kwakudingisiswa njalo ukuthi ngubani okhona ukuze babeleqiniso ukuthi umuntu wonke uze ukuzomela ilizwe ngoba bekhona abathengisi ababethunywa libutho leRhodesia.
Ubala ugwalo lolu, uyabona ukuthi abalwi bempi yenkululeko babehlangana lendubo ezinengi, ezibalisa ubuhlungu bokulahlekelwa ngabanye babo kodwa phezu kwakho konke babezwisisa ukuthi ukuba ngumuZimbabwe kutshoni.
“UComrade Mugabe wathi “salwa ngoba kufanele ngoba sifuna inkululeko.”
“Akulani lokuthi waya empini uvelela enkambeni zeziphepheli kumbe wayafundela ukulwa, kodwa umuntu wonke waqala ekhasa engakahambi.
“Ngamanye amazwi kumele uqale ugezise ingqondo ungakathwali isikhali.”
Umlobi usitshela ukuthi eyinye yendlela yokugezisa ingqondo kwakuyikulahla amanga ababewatshelwe ngabelungu okweminyaka elikhulu langokuthi ngabantu abebuya ngemva kwabelungu elizweni.
Kungenxa yemfundiso ababeyithola okwenza abalwi bempi yenkululeko babelolwazi lokuqakatheka kokuba ngumuZimbabwe.
“Kungenxa yemfundiso kwezombusazwe okwenza abalwi bempi yenkululeko baguqulwa babalamadlabuzane njalo bazinikela balwela imfanelo yabo.
“Baqala ukuzwisisa izikhalazo zelizwe, okwenza ubudlelwano babo labantu eRhodesia baqina njalo baba lula kusetshenziswa umfanekiso wenhlanzi lamanzi.
Lalamhlanje abalwi bempi yenkululeko ngomathandilizwe njalo balokhu bazimisele ukumela ilizwe.
Lokhu akuveli kumfundiso abayitholayo kodwa ngoba balahlakelwa ngabanye babo.
Elandisa ukungcwatshwa kwabalwi bempi yenkululeko, abantwana labesifazana ababulawa ngesihluku eChimio ngoLwezi ka1977, umlobi uyachasisa izizatho ezenza lesi senzakalo singephuli umphefumulo yabalwi.
“Ngathi ngingcwaba abanye bami ngazilungiselela engqondweni, kulokuthi ngicabange ukuthi ngigcwaba izidumbu ngazibona ngigqibela ihlanyelo, eyayizayanda. Ngabona njalo ukuzimisela kwabanye bami lehliziyo zabo ezimsulwa zanginikeza amandla.
“Kuyini okwenza umuntu abe liqhawe?
“Akusinyama esibolile esayingcwabayo.
“Ngumoyo wokuzimisela ozemzimbeni.
“Isitha singabhidliza inyama kodwa asingeke sibhidlize umoya.
“Yikho uMbuya Nehanda wathi amathambo ake azakuvuka equbekelise phambi impi yenkululeko.
Umlobi uthi impi yenkululeko yaphumelela kudlulisa izifundiso zikamongameli uMugabe ezokuthi abantu kumele balandele imilayo ngoba kuyikho lapho athola amandla akhe.
Uthi ukwehluleka kukalowo owalwa impi yenkululeko kuveza ukwehluleka kukambalisi owafundisayo.
“Ubona ukwahluleka kungumsebenzi kambalisi omele aqondise njalo afundise kakutsha ukuthi umuntu abesendleleni eqondileyo. Kumele lowo ofundisayo abekezele njalo abelesineke kulowo owehlulekayo.
Umuntu kumele abale lolugwalo ukuthi azwisise balwi bempi yenkululeko.
Indaba le ithethwe ku The Patriot yamhlaka Ncwabakazi 22 – 28 2014.

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here

Latest articles

Kariba Municipality commits to President’s service delivery blueprint

By Kundai Marunya IT is rare to find opposition-controlled urban councils throwing their weight on...

The resurgence of Theileriosis in 2024 

THE issues of global changes, climate change and tick-borne diseases cannot be ignored, given...

Britain haunted by its hostile policy on Zimbabwe

TWO critical lessons drawn from the recent debate on Zimbabwe in the British House...

The contentious issue of race

 By Nthungo YaAfrika AS much as Africans would want to have closure to many of...

More like this

Kariba Municipality commits to President’s service delivery blueprint

By Kundai Marunya IT is rare to find opposition-controlled urban councils throwing their weight on...

The resurgence of Theileriosis in 2024 

THE issues of global changes, climate change and tick-borne diseases cannot be ignored, given...

Britain haunted by its hostile policy on Zimbabwe

TWO critical lessons drawn from the recent debate on Zimbabwe in the British House...

Discover more from Celebrating Being Zimbabwean

Subscribe now to keep reading and get access to the full archive.

Continue reading