Ilotshwe ngu Dr Tony Monda yatolikelwa nguPatience Rusare
KUSUKELA umhlaba udabuka, umuntu ulokhu engadinwa ngomfanekiso wakhe.
Lokhu kwenza izidwebo zibe yingxenye yemifanekiso eyadabuka kudala.
Imfuzo yomuntu iphindile yacubungulwa njalo yavezwa okutshiyetshiyeneyo ngabadwebi kusukusela kuzantolo.
Sikhangele ukuthi owazi inhlalo yomuntu ngumuntu, izidwebo ziveza impilo yabantu lendawo zabo.
Kodwa abantu balakho ukuchothoza kumbe ukukhuluma phezu kwemifanekiso ethize ngoba belolwazi olunengi.
Ngakho ke izidwebo ziyahlanganisa imifanekiso yalamhlanje leyakudala.
Endulo izidwebo zazingezokuveza amandla, zisetshenziswa zinkosi, amakhosikazi, amalunga amabandla aphezulu, labanye abebelezikhundla.
Kodwa ngoba sokulendlela ezinengi zokuveza umfanekiso womuntu ngenxa yamacomputer, sokube lokutshintsha kundlela abadwebi asebedweba ngayo lamhlanje.
Umhlaba lo umumethe okunengi okukhangayo, okwenza umdwebi azwisise akwenzayo.
Sokubhahile eZimbabwe ukubona abantu beveza imizwa, kanye lokuveza umhlaba njengalokhu oyikho khona besebenzisa izidwebo.
Omunye wabadwebi abalodumo ngu Calvin Chimutuwah owayefunda eChinhoyi University.
UChimutuwah ubona izidwebo njengendlela yokuveza ngayo imbali, isikhathi kanye labantu abadwebayo.
Uthi izidwebo zimele zifike ebanwtini bonke ikakhulu abakuleli.
“Imifanekizo yezidwebo ziveza isikhathi ngokwedlulisa kwezigqoko, lempilo yakuleyo nkathi langembali yaleyo nkathi,” kutsho uChimutawah.
Lumdwebi wazalwa ngoNtulikazi ka1982, njalo wafunda eDzivarasekwa 1 Primary school le secondary school, lapho aqala ukuzifundisa ukudweba.
Kodwa ngoba kungela zifundo eziqondane lokudweba kazange anelise ukuqubekelisa phambili umsebenzi wokudweba.
Eqeda izifundo ze secondary, uChimutawah wenza izifundo zabethekeleli kweyinye ikolitshi ngesikhathi itourism yayiphansi.
Wavuselela uthando lwakhe lokudweba ngesikhathi esebenza eHwange National Park efundela ukuba ngumqondisi kuleyo park.
Ngo 1999 wahlangana lezidwebo zendle ezithize ezamkhuthaza ukuthi avuselel uthando lwakhe lokudweba.
Ekhuthazwa njalo ngomunye umqeqeshi kwezokudweba u Larry Norton odweba ngezendle, uChimutawah waqala ukudweba ngezendle.
Lokhu kwabalula ngoba esebenza eNational park.
Waqeda phose isikhathi esinengi ethatha imifanekiso njalo edweba ngezendle ngesikhathi eqedisa izifundo zakhe zeTourism and Travel.
Ngesikhathi efundela umsebenzi wakhe wayeqeda isikhathi eside esemusuem ezama ukuqeqesha ulwazi lwakhe kwezokudweba.
Kwathi ngo 2009 waqala ukufundela idegree lezokudweba eChinhoyi University.
Yiloba wayengakaze afundele ukudweba iUniversity yavuma ukuthi afundele leli degree ngoba etshengisa ulwazi kwezokudweba.
Ngo 2010, ngoba eselolwazi olujulileyo, wadweba imifanekiso ethinta inhliziyo yabantwana abahlala emigqwaqeni labantwana abancane abalahlwayo.
Imifanekiso le yatshengiswa eNational Gallery of Zimbabwe, yakhanga amehlo abezamaphephandaba labezemfundo yaphezulu.
Ngokwedlulisa kwemifanekiso le , uChimutawah wayetshengisa abazali ukuthi behluleka ukwenza umsebenzi wabo lapho belahla abantwana kumbe besehluleka ukukhokhela izimuli zabo.
Imifanekiso kaChimutawah eyaziwa ngokuthi imibono yabantwana(Juvenile Perspective), itshengisa indubo ezahlangana labantwana ngesikhathi umuno welizwe umi manzonzo ngo 2007 kusiya ku2010.
Impumela yakhe kulimifanekiso isiyenze imifanekiso yakhe yaceciswa njalo kweminye imidlalo ethile ebalisa iRichard Rennie Galleries.
UChimutawah uphume engomunye wabaqheqheshi kwezokudweba imifanekiso otshengise ukukhalipha njalo olesandla kuba dwebi balamhlanje.
Imifanekiso yakhe emihle isiyenze wathola umsebenzi wokudweba abalezikhundla, abaphathintambo, abahlabeleli kanye labosomabhizimusi.
Efundela idegree lakhe le Fine Arts, wafundela ukudweba abathwa ababehlala egangeni, imdaka, izithelo zeganga lezinye izihlahla eziveza imbala yeZimbabwe.
Lamhlanje udweba ese Museum of Natural Sciences ese Rotten Row eHarare njalo uqedisa izifundo zakhe ze Master of Philosophy efunda ngezokudweba eChinhoyi University.
Indaba le ithethwe ku The Patriot yamhlaka Lwezi 7-13 2014.