HomeOld_PostsUkuthunjwa, Isikristu, amasiko lobudlwangudlwangu

Ukuthunjwa, Isikristu, amasiko lobudlwangudlwangu

Published on

Ilotshwe nguMunhamu Pekeshe yatolikelwa nguPatience Rusare

KUMALANGA adluleyo, kweyinye iwayilesi bekulengxoxo yokuhlukuluzwa kwabesifazane.
Ngangilalele abantu besethesa icala lobudlwangudlwangu lobu kumasiko esintu.
Babesithi amasiko esintu awahloniphi abesifazane, ngoba avumela ukuthi abesifazane baqondiswe ngokutshwaywa njengengane.
Baqubekela phambili besethesa icala besithi amasiko esintu avumela abasefizane behlukuluzwa ngokulotsholiswa bebancane kumbe okungaphandle kwentando yabo.
Baqubeka behlasela amasiko esintu kwaze kwangenela omunye walaba ababetshayela lingxoxo owaboleka amazwi kaChief Charumbira athi amasiko esintu lawo azama ukulwisana lenkinga eziqanjiweyo phambilini.
Kungani labo abalwela amalungelo abesifazane belinganisa umonakala ophakathi kwenhlalo yabantu lamasiko esintu?
Kungani sedidekile ngalindlela?
U Amai Jukwa engakalobi ngobudlwangudlwangu obenzakala empilweni zethu, wayeveza imibono yakhe eqondane labantu ababefuna ukuhlasela uFortunate Tafadzwa Mapako emthethwandaba.
U Amai Jukwa wayekhanya evumelana labanye abalobi ababili:
UJoram Nyathi owayesithi ngemvelo silobudlwangudlwangu njalo asihloniphi imithetho yelizwe kuthi omunye umqeqeshi weUganda wayesithi amasiko esintu awangenelani lentandokazulu.
Ephendula uAmai jukwa wathi abazombusazwe abasahloniphi imithetho yelizwe.
Wazisekela ngezibonelo ezithize.
Amacala onke obudlwangudlwangu etheswa amasiko esintu awala bufakazi lezibonelo.
Balutshwane abantu abazikhathiza ngokuzama ukuzwisisa amasiko esintu langohlukuluzwa kwabesifazane bekhangele imbali langenhlalo yabantu ngokujulileyo.
Labo abalwela amalungelo abesifazane bayasuthuseka njalo bahlabela ingoma yamazwe asentshonalanga lamaKristu mayelana lamasiko esintu.
Ngizasebenzisa izibonelo ezimbalwa ngizama ukuveza ukuthi ubudlwangudlwangu buphathelane lezombusazwe, inotho kanye lenhlalo yelizwe hatshi amasiko esintu.
Sikhula thina eUnyetu kwakulomulayo wokuthi umfana kalwisani lentombazana.
Umulayo lo wawuhlonitshwa yiloba lisesikolo kumbe liselusa inkomo.
Kwesinye isikhathi wawusephulwa kodwa ngemva kwalokhu umfana wayesala elamahloni.
Nxa umfana engatshaywa, maye! wayeseyiswa ebizwa ngelokuthi ulihlazo emadodeni.
Ngokufanayo wayesithi angatshaya intombazana wayeseyiswa ebizwa ngelokuthi uligwala njalo akasindoda emadodeni.
Abafana abaqotho babekhangelelwa ukuthi babe lothando, bahloniphe njalo banakakele amantombazana.
Abafana abaqotho babekhangelelwa ukulwa labanye abafana.
Kubo 1980 ngake ngafundisa kwesinye isikolo emakhaya.
Ngelinye ilanga umbalisi owayekhangela isikolo wabuthanisa isikolo sonke ngoba efuna ukulaya ezinye izifundi ezimbili ezazingabuyanga esikolo.
Kwahlatshelwa ingoma yelizwe kwathi izifundi leziya zalethwa phambili.
Abafana laba balaliswa bekhangele phansi.
Umbalisi wakhipha ibhatshi lakhe waqala ukubathela inswazi… hatshi leziya kwakuyizigodo impela.
Wabatshaywa kwangani ngumuntu ongenwe yimimoya emibi.
Ababalisi besifazane lamankazana basiqila isililo.
Amehlo ami agcwala inyembezi.
Ngathukuthela kakhulu.
Ngezwa angathi ubudlwangudlwangu lobu buqonde thina.
Ngasikhathi sinye, kwenzeka ukuthi ngavakatshela enye intombazana angangiyiqomile kwesinye isigaba esingumakhelwane.
Wayethe ngibuye njengoba wayeleqiniso lokuthi unina uyabe engekho eye emhlanganweni.
Wangiphekela isitshwala lomhwabha womvundla.
Engakaphakululi unina wayesethelekile.
Unina wahlala eceleni kwendodakazi yakhe wathula.
Inja ngobukhali isizwa ukunukelela kwesitshebo yangena emkulwini.
Unina wathatha isikhuni esasibhebha watshaya inja ngesihluku.
Inja yakhala okwangizwisa ubuhlungu ngasala ngigegedlela.
Wathi ngibhale phansi ukuthi ngibanjiwe ngiganga ngakhoke ngizalobola indodakazi yakhe.
Ngabhala njengokutsho kwakhe.
Wasesitshiya ukuthi sikholise ukudla okwakuphekwe yindodakazi yakhe.
Uyazi angizange ngisakholisa ukudla lokhuya njalo angizange ngilobole indodakazi yakhe.
Imbali isitshela ngezimpi zamaZulu belwisana labelungu lomonakala owabakhona.
Amabhunu anqoba amaZulu kumpi yase Ulundi.
ULobengula wezwa ngalimpi langokuthunjwa kwenkosi uCetshwayo mhlaka 28 ngoNcwabakazi ka1879.
Wathukuthela kakhulu esizwa lokhu.
Ukunqotshwa kwamaZulu langokuthunjwa kukaCetshwayo kwakuzaphazamisa uLobengula lesizwe samaNdebele.
Kuthi ngokwesinye isandla kwathokozisa omazinkolo abanjengoJoseph Cockin ababekhangelele ukuthi iBritain iqelese amandla eMatabeleland ngalowo mnyaka.
Abelungu ababekhokhela amankambani babelobudlwangudlwangu obudlulisileyo.
Izisebenzi ezazingalandeli umulayo zazihlawula, kumbe zibotshwe kodwa ngesikhathi esinengi zazitshaywa.
Babeyandise ukutshaywa yimvubu.
Isikhathi esinengi babetshaya ngabantu abenengi.
Izisebenzi zazilaliswa phansi zibanjwe izandla lenyawo ngamapholisa kuthi umninibhizimusi labanye bethela inswazi.
Inswazi ezazithelwa zazidlalela phezulu kwesithupha lezingamatshumi amabili lanhlanu.
Abanye babesifa.
Lamhlanje inengi lobudlwangudlwangu kwabesifazane lisebenzisa inswazi ezihambelana lemvubu.
Abafazi babengavunyelwa ukuya emadolobheni.
Kuthi amankomboni emigodini ubudlwangudlwangu kwabesifazana babusenzeka enkomboni.
Amakikitha babekhangelwa njenge ngxaka phakathi kwezisebenzi.
Lalisithi lingekela ukukhangelisisa amantombazana amancinyane ayebanjwa iganyavu.
Abafazi abatshadileyo labo babesenkingeni yokubanjwa iganyavu.
Imbali iveza ukuthi ubudlwangudlwangu baqala kudala.
Eyinye isonto yeJehova’s Witness yazama ukulungisa ubudlwangudlwangu obulethwa yikusweleka kwezamacansi.
Isonto le yayikhuthaza abafazi ukuthi bawule kodwa bakhuleke bengakenzi lokhu.
Abafazi kubalisa labatshadile abebesala okuya emacansini babeseyiswa yisonto labesilisa emphakathini.
Ubudlwangudlwangu kwabesifazane ikakhulu kwelakithi abuvelanga kubudlwangudlwangu kwabelungu na?
Akula masiko esintu kugazi lobudlwangudlwangu obuphakathi kwethu.
Indaba le ithethwe kuThe Patriot yamhlaka Nkwenkwezi 23-29 2014.

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here

Latest articles

Money, value and values…futility of ‘storing’ value without values 

This is an abridged version of an article that was first published in The...

Unpacking Zim’s monetary policy, ZiG

THE latest Monetary Policy Statement and structured currency that was presented to the nation...

The history we want

THE biggest takeaway from ongoing processes to document and preserve Zimbabwe’s agonising history of...

Monetary Policy Statement and the road to Vision 2030

By Shephard Majengeta THE assumption of duty of the new Reserve Bank of Zimbabwe (RBZ)...

More like this

Money, value and values…futility of ‘storing’ value without values 

This is an abridged version of an article that was first published in The...

Unpacking Zim’s monetary policy, ZiG

THE latest Monetary Policy Statement and structured currency that was presented to the nation...

The history we want

THE biggest takeaway from ongoing processes to document and preserve Zimbabwe’s agonising history of...

Discover more from Celebrating Being Zimbabwean

Subscribe now to keep reading and get access to the full archive.

Continue reading