Ilotshwe yatolikelwa nguPatience Rusare
SIKHANGELANE lesikhathi abalimi belungiselela ukulima, bakhangelele ukuthola uncedo lwemali.
Bakhangelele ukuthi inhlanganiso eziboleka imali kanye lohulumende abancedise ukuze ilizwe libe lenala.
Yiloba ukulima kuqakathekileyo kunotho yelizwe, kuminyaka edluleyo abalimi bebesehluleka ukuthola imali elentengo ephansi kuthi abanye bebevele bengayitholi.Abasenkingeni kakhulu ngabalimi abathola umhlabathi phansi kohlelo lokwabelana kutsha, ngoba abanengi bengela impahla yokubambisa inhlanganiso zemali.
Kulumnyaka bebebeke ithemba kuncwadi zomhlabathi ezibizwa ngokuthi 99 year lease laku kuhlelo lwe Special Purpose Vehicle (SPV).
Amabhanga ebethe uhulumende asungule uhlelo lweSPV, ukwenzela ukuthi abalimi bengehluleka ukubhadala imali abazikweledileyo, uhlelo lweSPV luyabhadala.
Kuviki edluleyo ibhanga elikhulu lelizwe iReserve Bank of Zimbabwe (RBZ) lisingule uhlelo lweSPV olaziwa ngokuthi Zimbabwe Asset Management Corporation (ZIMACO) elizabe libhadhala izikweledi zalabo abahleluke ukubhadala amabhanga.
Lokhu kuzenza amabhanga abelengwalo ezihlelekileyo njalo babelemali ezenza banelise ukuncedisa ukuthuthukisa inotho yakuleli.
Uhlelo lweSPV luyindaba emnandi kubalimi na?
Hatshi.
IZIMACO le izabe ibhadhala izikweledi zalabo abayabelethe impahla zokubambisa ukuthi nxa bengehluleka ukubhadhala yenelise ukuthengisa impahla le ukuze bathole imali yabo.
Kusiya kuNhlangula 2014 amabhanga alahlekelwe ngamamiliyoni ayi$700 kuzikweledi ezingabhadalwanga.
Kusukela isungulwa kuviki edluleyo i ZIMACO isibhadale izikweledi zamabhanga amathathu ezingamamiliyoni angamatshumi amane lanhlanu.
Ayisikho kokuqala i SPV isungulwa.
Ngesikhathi ibhanga leZB lilenkinga yezikweledi ezingabhadalwanga, uhulumende wasungula inhlanganiso eyayaziwa ngokuthi Climax eyathenga isikweledi saleli bhanga.
Ngesikhathi ibhanga leCBZ lilenkinga efanayo, uhulumende wasungula i CBZ Nominees ukuze ithenge izikweledi zalelibhanga.
Amanye amazwe aphumelela ukusebenzisa inhlelo zamaSPVs abalisa iNigeria leMalasyia.
Ngoba iZIMACO ibhadala izikweledi zalabo abalempahla yokubambisa, abalimi sebethembele kuncwadi zomhlabathi.
Kunyanga eziyisithupha ezedluleyo uhulumende ubekhulumisana lamabhanga mayelana ngencwadi zomhlabathi.
Uhulumende ufuna amabhanga ananze incwadi lezi njengempahla yokubambisa kodwa amabhanga athi incwadi zomhlabathi azilasisindo semali.
Abalimi abayabelwa umhlabathi kutsha bayehluleka ukuthola izikweledi emabhanga kodwa kudala abelungu babasebenzisa incwadi zomhlabathi ukuthola izikweledi emabhanga.
Inhlanganiso zemali kulumnyaka zincedise kwezokulima okwengxenye elitshumi lanhlanu kukhulu.
Ukwehluleka kokuthola izikweledi kwabalimi kubuyisela ilizwe emuva, ilizwe lilahlekelwa yizigidi lezizigidi zamadola.
Imali eziphiwa abalimi kusikhathi esinengi zinikezwa okwesikhathi esifitshane kukanti ibhizimusi lokulima lidinga izikweledi zemali ezibuya okwesikhathi eside.
Ekhuluma labalimi kumbuthano weAgri-Business edolobheni leHarare, omela inhlanganiso yamabhanga eye Bankers Association of Zimbabwe, uSam Malaba wathi ilizwe lidinga izikweledi ezipihwa okwesikhathi eside.
Uthi isikweledi selizwe senza kubenzima ukuthi inhlanganiso ezebolekayo zithole imali okwesikhathi eside.
Kusukela ilizwe lisebenzisa imali yakwamanye amazwe, abalimi abakaze bathole uncedo lwezikweledi ezemali ebuya okwesikhathi eside.
“Kusikhathi esinengi imali ebuya okwesikhathi eside ivela kwamanye amazwe, ilizwe kumele liqale lilungisise izikweledi lamanye amazwe , ukuze abalimi bathole limali,”kutsho uMalaba.
Kumnyaka ophelileyo ilizwe lithole isikweledi se$98 miliyoni sivela eBrazil.
Imali le ngeyokusekela abalimi ukuthenga imitshina yokulima kanye lokulungisa impompi zamanzi ezithelela emasimini.
UMalaba uthi udaba lokulungisisa ukukweleda lokukweledisa, kudingeka ukuthi abalimi, uhulumende lamabhanga bafake amakhanda ndawonye.
Intengo ephezulu yezilimo ingenza amabhanga abelesifiso sokukweledisa abalimi.
Ngoba kathesi amabhanga akweledisa abalimi begwayi, itshukela lotshinda ngoba besazi ukuthi izilimo lezi ziletha imali ngakhoke abalimi bazenelisa ukubhadala izikweledi.
“Abalimi abanengi kabasafuni ukulima umumbu lamabele, sebefuna ukulima igwayi letshukela ngoba lezizilimo ziletha imali enengi,”kutsho uMalaba.
Isikhathi sokulima siqala kunyanga ezaya, abalimi bathi nxa bengaswela imali ilizwe lizathola isivuno esiphansi.
Abanengi babizele ibhanga le iAgricultural Bank of Zimbabwe (AGRIBANK) ukuthi lisekele abalimi.
Kodwa kuviki edluleyo ibhanga leli lithe alilamali ngakhoke alisoze lenelise ukusekela abalimi.
Umgcinisihlalo walelibhanga uSijabuliso Biyam wathi ibhanga leli lalo lidinga imali yokuthi lenelise ukwenza umsebenzi walo.
Indaba le ithethwe kuThe Patriot yamhlaka Mpandula 5-11 2014.