Ilotshwe nguChiratidzo Moyo yatolikelwa nguPatience Rusare
ILIZWE leZimbabwe kuliviki likhumbule ilanga lokufa kuka Josiah Magama Tongogara osele minyaka engamatshumi amathathu lanhlanu esitshiyile.
UTongogara ucutshungulwe njengesotsha elaliyingcitshi, elalilezimiso ezicacileyo.
Isitsho esithi iqhawe alifi siliqiniso njengoba sibona ilifa lika Tongogara lilokhe liphila yiloba eseleminyaka leminyaka wasitshiyayo.
Umuntu wonke owayekhuluma kulumbuthano owenzelwa e KGV1 wayecubungula uCde Tongo njenge sotsha elalingcithsi, indoda eyayizimisele eyafa ilwela inkululeko esiyikholisayo namhlanje.
Umsekeli kampathintambo we Information and Communication Technology, uMonica Mutsvangwa wathi imbali yeZimbabwe iyabe ingaphelelanga nxa singakhulumanga ngembali yamaqhawe elizwe afana lomuyi uCde Tongo.
“Imbali kaMongameli uRobert Mugabe owabumba leli lizwe, umuyi uJoshua Nkomo owayengubaba wezombusazwe, uCde Herbert Chitepo owayeyingqondo kwezokuhamba ngesikhathi sempi loCde Josiah Tongogara owayeyingcitshi kwezokulwa kumele ibe yingxenye yezifundo zabantwana balamhlanje,” kutsho uMutsvangwa.
Umkhokheli webutho uGeneral Constantine Chiwenga owasebenza phansi kobukhokheli buka General Tongo, wacubungula umuyi njenge qhawe lamaqhawe, umathandilizwe njalo njengendoda ehlelekileyo.
UGen Chiwenga wathi okukhulu esingakwenzela umuyi yikugcina lokhu okwalwela nguGen Tongo owafa engabona uzibuse.
Wakhuthaza bonke abakhokheli bebutho ukuthi bangathengisi lokhu okwalwelwa nguGen Tongo kodwa bagcine ilifa abalitshiyelwa ngumuyi.
“Kulabo abake bakhokhelwa nguGen Tongo ngithi asenzeni njengesifiso sikamuyi,” kutsho uGen Chiwenga.
“Bakhokheli bebandla leZANU PF labakhokheli bebutho ngithi lingathengisi ilizwe yiloba sokutheni, yiloba uphiwe imali enengi okunganani, kumbe uthenjsiweni empilweni.
“Asigcineni ilifa lika Cde Tongo, silinikeze ubukhokheli bakusasa, ukuze iZimbabwe ihlale ingeyamaZimbabwe.”
Okhokhela inhlanganiso yeJosiah Magama Legacy Foundation , umsekeli kamongameli uEmmerson Mnangagwa wathi ilanga leli liqakathekile ngoba linikeza ilizwe ithuba lokukhumbula iqhawe , isotsha elalizinikele kumpi yenkululeko.
Inhlanganiso yeJosiah Magama Legacy Foundation yasungulwa ngo Mpalakazi ka2012 ngumama uAngeline Kumbirai Tongogara ehlonipha njalo ekhumbula umuyi.
Ekhuluma emele umpathintambo webutho uDr Sidney Sekeramayi, umsekeli kamomgameli uMnangagwa wathi uTongogara wayeboniswe iZimbabwe ekhululekileyo.
“UCde Tongo wayeyisibonelo, ezimisele kubukhokheli, njalo imbono yakhe ilokhu iyisibane sebandla le ZANU PF,” kutsho uMnangagwa.
“Wayeboniswe iZimbabwe ekhululekileyo, engelabuncindezeli lobandlululo.”
Wathi ngokunjalo bacabange ukutshintsha ibizo le KGVI Barracks ukuze ibizwe ngokuthi General Tongogara Barracks.
Isibumbo somfanekiso wakhe sizamiswa eMozambique njengendlela yokumkhumbula.
UGeneral Tongogara wazala ngo 1940 eNhema duze leShurugwi.
Wayehlala labazali bakhe kupulazi labazali baka Ian Smith.
Ubuncindezeli lobandlululo obahlanganwa lemuli yakwabo kwenza wazonda abelungu, waya empini ukuze alwisane lalobu buncindezeli.
Wangena kubandla le ZANU, wasebenza kugatsha labatsha eseZambia engakayi eChina ukuyafundela ukulwa ngo 1965.
Ephenduka,wafundela ukulwa ese Chunya lakwezinye inkamba eTanzania, elo muyi owaba ngumongameli welizwe leMozambique uSamora Machel.
Nguye njalo owahlanganisa ibutho leZANLA lele FRELIMO ukuthi lilwele ndawonye lilwisana lamaphuthukezi eMozambique.
Ngo 1972 wakhethwa ukuthi akhokhele ibutho leZANLA.
Kuthi ngo 1973 waphakanyiswa waba ngu mkhomkheli omkhulu kuDare reChimurenga, ugatsha olwalubona ngezokuqondisa langendlela zokulwa ngesikhathi sempi yenkululeko.
Ukuthola uzibuse kweMozambique okwenzeka ngo 1975 kwavulela ilizwe leZimbabwe amathuba, ikakhulu emgceleni weMpumalanga owe Tete, Manica, Gaza lapho okwakusebenzela uGen Tongo ebona ukuthi abafana abanengi babesiyafundela ukulwa eMozambique.
Ngo 1977 uGen Tongo wakhethwa njalo ukuthi abe ngumabhaleni webutho kugatsha lweCentral Committee, isihlalo afa esiphethe ngo 1979.
Ubukhokheli bukaTongogara, lendlela yokulwa yabalwi bempi yenkululeko kwenza isitha savuma ukukhulumisana eLancaster House.
UCde Tongo wasebenza gadalala eLancaster House Conference, lapho okwavunyelwana ukumisa impi phakathi kwabelungu , le ZANLA le ZIPRA mhlaka Mpalakazi 21 ngo 1979.
Okulusizi yikuthi uCde Tongo akenelisanga ukubona iZimbabwe ekhululekiyo, ngemva kwamalanga amahlanu evele eLancaster House wabasengozini yemota, esendleni ukuyabikela abanye abakhokheli bebutho impumela yesivumelano seLancaster House.
Ngemva kwenyanga ezintathu njengokuboniswa kukaCde Tongo ilizwe leZimbabwe lathola uzibuse mhlaka Mabasa 18 1980.
Indaba le ithethwe kuThe Patriot yamhlaka Zibandlela 30 – Nhlolanja 5 2015.