HomeOld_PostsIsingisi siyimvimbela kuntuthuko yezwekazi yeAfrica

Isingisi siyimvimbela kuntuthuko yezwekazi yeAfrica

Published on

Ilotshwe nguMunhamu Pekeshe yatolikelwa nguPatience Rusare

EMHLABENI akula lizwe elithuthuka ngokwedlulisa kolimi lwesibili.
Ngezwa amanye amazwi ajulileyo komunye umsakazo owawugxile kulimi lukamama.
Ngangizayengezelela ngisithi ukuphucuka konke okwabakhona e Greece, Egypt, China, Aztec, India kanye lase Great Zimbabwe kwabakhona ngokwedlulisa kwendimi zabo.
Ulimi lwenza umuntu acabange, angacabanga abe esesenza.
Ulimi luyindlela yokuveza amasiko kanye lempilo yabantu bakuleyo ndawo.
Ulimi lungabanjisiswa lwaziwe kuleyondawo, kwenza abantu bacabange kabanzi okwenza ilizwe lithuthuke.
Amazwe asentshonalanga athuthuke ngokwedlulisa kwendimi zabo.
Amazwe ase Asia enze okufanayo.
Ilizwe leChina kanye lele India basebenzise indimi zabo ngesikhathi besakha inotho yabo.
Ugogo wami wayayeyandise ukuthi akuzihlekele naMatape.
Labo abasekela ubugqili bokusebenzisa isingisi bathi isingisi lulimi lomhlaba wonke jikelele njalo lwenza abantu babambane basebenzelane ndawonye.
Banikeza iSouth Africa njengesibonelo selizwe elithuthuke ngokwedlulisa kolimi lwesibili.
Basuke bakhohlwe ukuthi ilizwe leli lilesiAfrikaner.
Isingisi sizakuwisela phansi ilizwe leSouth Africa kanye lentuthuko yethu.
Isingisi sisebenza ukuthi sembe kuphela.
Angiboni intuthuko isibakhona phandle kwele Ethiopia.
Ngesikhathi silwisana lokutolikela imbono yethu siyisa kusingisi, ilizwe leEthiopia lisebenzisa indimi zabo, selithulise uNile, lisakha uloliwe njalo lizenelisa ukukhulumisana labancedisi ngokulingeneyo.
Ngensuku ezedluleyo ngibone isibhakane ebe silotshwe kanje:
“Umdlalo lulimi olukhulunywa ngumuntu wonke, kuthi ukuthula lulimi olumele lukhulunywe ngumuntu wonke.”
Ngaphosa ngayengezelela ngisithi “Ulimi lukamama luyilungelelo lami.”
Kodwa sesibe lempumela kulindawo.
Isisekelo somthetho welizwe siphakamise indimi kundawo ezitshiyeneyo zaba zindimi zelizwe.
Kuthi eminye imithetho yelizwe incindezele ngokuthi abantwana kabafunde ngendimi zabo.
Kodwa sehluleka ukukwenza lokhu.
UTariro usuke wayahlala koBulawayo.
Kusigaba sakhe segrade zero phose bonke afunda labo bakhuluma isiShona, kodwa akufundwa isishona kuleso sikolo.
Ngako imithetho le ayisebenzi.
Ubabaka Namatirai usuke wasiwa ukuthi ayesebenzele eVictoria Falls.
UNamatirai wenza ugwalo lwesikhombisa njalo phose bonke afunda labo bakhuluma isiShona kodwa ukhangelelwe ukuthi alobe umhloliso wakhe ngesiNdebele.
Abazali baka Nomathalenta sebehlala eHarare.
Wenza ugwalo lwesibili njalo sekumele afunde ngesiShona.
Umthetho wendimi wehlulekile ukusebenza kuzibonelo eziqanjwe phezulu.
Kungani sisehluleka ukubambaniswa limthetho lendimi eziselizweni?
Nxa sihlukuluza abakuleli ngalindlela kungani sikhangelele ukuzwa isiShona lesiNdebele kumsakazo weBotswana yiloba lezindimi zikhulunywa kulimi lweSetswane eGaborone?
Kunsuku ezedluleyo omunye engisebenza laye ube okomunye umhlangano wezempilakahle obe usenzelwa izakhamizi zasemakhaya ezikhuluma isiShona.
Umongikazi owayebafundisa wayesebenzisa isingisi lamabala aqatha awezempilakahle.
Wayala ukukhuluma ngesiShona kumbe asebenzise amabala alula.
Waphikisa esithi imfundiso yakhe iqakathekile kakhulu ngakhoke akwenzi ukuthi ayitolike kusiShona.
Ngaxoxisana laye ngimtshela engahlangana lakho ngiye komunye umhlangano wezinduna.
Abafundisayo bathi befuna ukukhuluma ngesiShona eyinye induna yalandula isithi: “Sebenzisa isingisi, izinduna ezibuthene lapho zifundile njalo zikhuluma isingisi ukwedlula abanye benyu lapha.”
Nxa ulimi lweShona lusaliwa ngabanikazi balo, kambe luzakuthuthukisa njani ilizwe?
Sandise ukulahlekelwa yibuntu bethu ngokwedlulisa kwesingisi njengalokhu esikubone kusenzwa ngumkhulumi wedale lephalamende eleSouth Africa ebiza abanye bakhe esithi ngamawuwu.
Usuke waginya amazwi akhe ngemva kokunanzelele ukuthi ibala leli landise ukusetshenziswa nxa kubulawa.
Akucabange ubiza osebenza labo ngelithi mawuwu.
Usuke uzame ukudinga ingcazelo ngoba sijwayelwe ukuthi umuntu ongezwayo abizwe ngokuthi yinja kumbe isela libizwe ngokuthi yindwangu.
Umhlaba ulendimi eziyinkulungwane ezinthathu kodwa amakhulu ayisikhombisa endimi lezi ngeze India.
Ilizwe leIndia lilemibhalo elitshumi.
Kuthi ingxenye yemibhalo le ilotshwe ngendimi zabo.
Nxa bethengiselana basebenzisa indimi zabo.
Kuthi eAfrica, kusenyakatho yeAfrica kuphela okulendimi ezilutshwane ezilemibhalo yazo.
Eningizimu yeAfrica akulandimi elombhalo wayo.
Ngokunjalo indimi zethu sezehliselwe kakhulu, azisasetshenziswi nxa siloba.
Uzibona gqwa, kwamanye amaphephandaba, kungwalo kanye lasebhayibhilini.
Asisebenzisi ulimi lwethu nxa sikhipha uxwayisiso kwele zeScience.
Uxwayisiso lweShona lolweNdebele lulotshwa ngesingisi.
Isingisi siyimvimbela kumpumela yelizwe.
Ukuthengiselana phetsheya kwenziwa ngolimi lukamama.
Abantu beJapan basebenzisa ulimi lukamama labo bejula kumbe bekhipha ubungcitshi babo.
Babesebesebenzisa isingisi nxa sebekhulumisana lalabo abathengiselana labo.
Umunye wabo uyabe edingisisa ukuthi elikukhuluma ngesiShona langesiNdebele kutshoni.
Amazwe athuthukileyo anjenge China, Russia, German leSweden lawo enza okufanayo.
Ilizwe le India lendimi zalo ezingamakhulu ayisikhombisa, lemibhalo elitshumi idhinda phose ingwalo zabo ngendimi zabo.
Sebenzisani indimi zenu lapho lithengiselana lodwa.
Simele silungisise ukusweleka kokusebenzisa indimi zethu nxa sifuna ilizwe lethu liphumelele.
Ukusebenzisa ulimi lwababuyi kwenza singacabangi kabanzi ngakhoke sehluleke ukutshengisi ubungcitshi bethu.
Masingaziyengi sizitshaye izifuba lapho abelungu besitshayela ihlombe bethi sikhuluma kuhle isingisi.
Asifuni ukuba ngabembi bolimi.
Indaba le ithethwe kuThe Patriot yamhlaka Nhlolanja 20-26 2015.

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here

Latest articles

UK in dramatic U-turn

By Golden Guvamatanga and Evans Mushawevato ‘INEVITABLE’ encapsulates the essence of Britain and the West’s failed...

Rich pickings in goat farming

By Kundai Marunya THERE is a raging debate on social media on the country’s recent...

ZITF 2024. . . a game changer

By Shephard Majengeta THE Zimbabwe International Trade Fair (ZITF), in the Second Republic, has become...

Zim headed in the right direction

AFTER the curtains closed on the Zimbabwe International Trade Fair (ZITF) 2024, what remains...

More like this

UK in dramatic U-turn

By Golden Guvamatanga and Evans Mushawevato ‘INEVITABLE’ encapsulates the essence of Britain and the West’s failed...

Rich pickings in goat farming

By Kundai Marunya THERE is a raging debate on social media on the country’s recent...

ZITF 2024. . . a game changer

By Shephard Majengeta THE Zimbabwe International Trade Fair (ZITF), in the Second Republic, has become...

Discover more from Celebrating Being Zimbabwean

Subscribe now to keep reading and get access to the full archive.

Continue reading