HomeOld_PostsUZwelithini uthi ‘abazizweni’ abaphume eSouth Africa

UZwelithini uthi ‘abazizweni’ abaphume eSouth Africa

Published on

Ilotshwe ngu Chakamwe Chakamwe yatolikelwa nguPatience Rusare

KUNSUKU ezedluleyo, inkosi yezwekazi lamaZulu, uGoodwill Zwelithini ukuthaze abe Mzansi ukuthi bahlamukele abezizweni.
Kumbiko wakhe wayesithi abezizweni abaya e South Africa kumbe abahlala eMzansi kumele baxotshwe ngoba bengafunakali kulelo.
Eyinye induna, eyingxenye yomphakathi wezinduna njalo esekela uZwelithini yachasisa kumsakazo we SABC,abezizweni ababekhulunywa yinkosi.
Abezizweni abakhulunywa nguZwelithini ayisibo abelungu abaza kwele South Africa nsuku zonke bevela eMelika, eCanada, eAustralia kumbe eRussia.
Ayisibo njalo amaChina, abeMexico kumbe abeBrazil.
Inkosi uZwelithini ayiboni laba engibaqambe phambilini njengabezizweni.
Abezizweni abakhulunywa nguZwelithini ngabensundu ikakhulu abadabuka eningizimu yeAfrica.
Utsho abensundu abadabuka e Angola, eBotswana, eLesotho, eMozambique, eNamibia, eMalawi, eZambia kanye leZimbabwe.
Abelungu abasithumbayo abayakwele South Africa besiyakwenza amabhizimusi kumbe besiyahlala khona, uZwelithini akababoni njengabezizweni.
Angidlali, uZwelithini uzimisele ukuthi abensundu baxotshwe eSouth Africa.
UZwelithini usenikeze bonke abensundu abakwamanye amazwe abaseSouth Africa amagama okuhlambaza, abalisa amanikiniki.
Kodwa ngeqiniso abensundu abahlala eSouth Africa bona bedabuka eningizimu yeAfrica kumbe kuzwekazi leAfrica yonke, singathi ngabezizweni na?
Abantu abanjengo Zwelithini abatshumayela udlakela lokuhlamukelana kwezizwe, kumele bajezizwe ngoba lokhu abakwenzayo kungabhidliza izwekazi leAfrica.
Imbali itshengisa ukuthi abantu beningizimu yeAfrica ngabantu banye, abahlukaniswa yimngcele yabelungu.
Ukutshengisa ukuthi uZwelithini ulahlekile lapho esithi abensundu ngabezizweni kwele South Africa ngizakusebenzisa isibonelo sabantu bakhe, amaZulu atholakala phose kumazwe amanengi eningizimu yeAfrica.
UZwelithini uyake azibuze ukuthi ukuthi kungani isigaba sakhe silesibongo?
Ngikhuluma ngeKwaZulu Natal.
Kungani ingabizwa ngokuthi indawo yamaZulu kuphela?
Nhansi impendulo.
Indawo yamaZulu yathunjwa ngabelungu.
Lokhu kwathi kusenzeka yatshintshwa igama yabizwa Natal.
Ngokwedlulisa kwalokhu kuthunjwa, abensundu ngitsho amaZulu wona kanye basuka baminyana, okwenza baqala ukulwa, belelwa umhlabathi.
Omunye u TV Bulpin uyasitshela ngenye impi eyatshisayo phakathi kwamaZulu ngokwedlulisa kokubuya kwabelungu.
Impi le yimpi kaShaka lo Zwide.
“Ibutho lika Zwide lalwa lelika Shaka belwela umhlabathi, kwachitheka igazi elinengi kakhulu.
“Amabutho la alwela kumfula uMhlatuze.
“Ibutho lika Zwide latshengiswa indlela yokusebenzisa.
“Amaqembu amathathu ayephansi kukaZwide basebenzisa indlela yeNyakatho.
Babekhokhelwa ngu Soshangane, lo Zwangendaba lo Nxaba.”
USoshangane labalandeli bakhe basuka bahlala eMozambique, eZimbabwe laseNyakatho yeSouth Africa.
Kuthi abalandeli bakaZwangendaba basuka bayahlala eZimbabwe, eZambia, eMalawi kanye leTanzania.
Kubesekusithi uNxaba labalandeli bakhe basuka bayahlala eZimbabwe bonke.
Phezulu kwakho lokhu, ngemva kwempi yeNgoma phakathi kwamabhunu lamaZulu, amaZulu amanengi abaleka kwele South Africa bayahlala eningizimu lasempumalanga yeZimbabwe.
AmaZulu la ayebaleklea abelungu ababethumba umhlabathi wabo.
Yiwo azibiza ngokuthi ngamaNdebele lamhlanje.
Abelungu basuka bawuntshuza amanga okuthi uMzilikazi owayeyinkosi yamaNdebele wasuka elizweni lamaZulu ebaleka lenkomo zikaShaka.
Abelungu babekhuluma lamanga ukuthi bazesule kuzono zabo zokuthi bathathela amaZulu umhlabathi wabo basala lomhlabathi omncincane okwenza uMzilikazi wasuka esiyadinga omunye umhlabathi.
Ungabala imbali akula lapho okukhulunywa ukuthi uMzilikazi loShaka bathethisana.
Esikwaziyo yikuthi uMzilikazi loShaka babengabangane.
UMzilikazi wasuka kwalamaZulu wayahlala ePitoli lapho asuka abusa khona.
Amabhunu akazange amxole, basebethelekile.
UMzilikazi wabacela ukuthi nxa bezakuhlala kulindawo babelemilayo ababemele bayilandela eyinye ebalisa ukuthi babengavunyelwa ukuzingela bengaphiwanga imvumo yinkosi.
Kulokuthi balandele limilayo, amabhunu aqala ukulwisana loMzilikazi.
Balwa kuntaba eyaziwa ngokuthi Vegkop.
Zazindala zombili.
Amabhunu asuka acabanga ukuzebenzisa indlela ezinsitha.
Omunye okuthiwa ngu Oliver Ransford uyachasisa lindaba.
Ngemva kwempi yeVegkop abakhokheli bamabhunu ababili, uMaritz lo Potgieter baqala ukubulala amaNdebele.
Ngobusuku buka Zibandlela 16 ngo 1837, amabhunu la asuka ayachatsha ezibayeni zenkomo, balinda bemelele isikhathi esifaneleyo.
“Kwathi emadubukakusa basuka bayachathama duze lemizi.
“Abantu babelibele.
“Bephuma ezindlini bezesula amehlo, bahlangabezwa yizikhali.
“Amabhunu egade amabhiza, asuka kwesinye isiqinti esiya kwesinye edubula wonke umuntu, betshisa imizi.
“Bahlasela njalo babhidliza phose iziqinti ezilitshumi lantathu kusiya kutshumi lanhlanu.
“Amadoda amalutshwana azama ukubaleka kuthi abafazi abanengi babulawa ngokudutshulwa kumbe behlinzwa.
Ngemva kwalesi sehlakalo amaZulu asuka abaleka ayahlala eZimbabwe, okulokhe kuyikhaya labo lamhlanje.
Akusi amaZulu wodwa abaleka kweleSouth Africa bexotshaniswa ngabelungu.
AmaSuthu, lamaTswana lawo axotshaniswa ezizweni zabo bazohlala eZimbabwe.
Kuqakathekile abantu babekwazi ukuthi ngesikhathi sokubusa kwabelungu (Apartheid) uhulumende wabelungu wasusa amanye amaXhosa eEastern Cape bawasa eZimbabwe ngesitimela, besithi sokulabansundu abanengi.
Kuqakathekile njalo ukuthi abantu babekwazi amaVenda aseSouth Africa ngabantu banye lamaShona aseZimbabwe.
Yikho ubona ukuthi imihlobo efana lamaSuthu, amaTswana, amaVenda, amaXhosa lamaShangaan itholakala eZimbabwe, isuke itholakale eSouth Africa.
Kusuka kubhiqe ingqondo lapho usizwa omunye umuntu esithi amaZimbabwe aseSouth Africa ngabezizweni.
Kukho konke lokhu, abelungu abayibo abezizweni ngempela, bezibona bengabantu beSouth Africa.
Kulihlazo lokhu.
Nxa uZwelithini esithi abensundu ngabezizweni kuthi abelungu yibo amaSouth Africa, ugula ingqondo zokuthunjwa njalo kumele asuswe ebantwini.
Ulahlekile Zwelithini.
Abantu beningizimu yeAfrica ngabantu banye.
Yena nguye amanikiniki hatshi bona.
Indaba le ithethwe ku The Patriot yamhlaka Mabasa 10-16 2015.

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here

Latest articles

UK in dramatic U-turn

By Golden Guvamatanga and Evans Mushawevato ‘INEVITABLE’ encapsulates the essence of Britain and the West’s failed...

Rich pickings in goat farming

By Kundai Marunya THERE is a raging debate on social media on the country’s recent...

ZITF 2024. . . a game changer

By Shephard Majengeta THE Zimbabwe International Trade Fair (ZITF), in the Second Republic, has become...

Zim headed in the right direction

AFTER the curtains closed on the Zimbabwe International Trade Fair (ZITF) 2024, what remains...

More like this

UK in dramatic U-turn

By Golden Guvamatanga and Evans Mushawevato ‘INEVITABLE’ encapsulates the essence of Britain and the West’s failed...

Rich pickings in goat farming

By Kundai Marunya THERE is a raging debate on social media on the country’s recent...

ZITF 2024. . . a game changer

By Shephard Majengeta THE Zimbabwe International Trade Fair (ZITF), in the Second Republic, has become...

Discover more from Celebrating Being Zimbabwean

Subscribe now to keep reading and get access to the full archive.

Continue reading